Tolm ja tuul by Eeva Park

Tolm ja tuul Reviews

• 
  Ingrid

  Alguses tundus, et ehh järjekordne düsfunktsionaalse perekonna hädade kirjeldus, aga ei. See ei ole halaromaan sellest, kuidas kaks inimest on sunnitud koos olema, ilma et teineteist taluksid. Park kirjutab leebe mõistmisega sellest, kuidas inimesed on erinevaks kujunenud, ja sellest, et oma pere ja vere eest ei ole pääsu, nad lihtsalt on sinuga. Sellest, et inimesed ei käitu alati mõistlikult, aga kõigel on alati põhjus.
  
  Lisaks on seal ajalugu, eri põlvkondade maailm, ühe maailma kadumine ja teise tulemine.
  Ja see kõik hästi kirjutatult.
• 
  MARgOT

  Mirjam oli näinud taas halba und, ta ärkas põrandal oma voodi ees, tal oli külm ning ta nuuksus uniselt enesehaletsusest. Ta oli taas unes olnud kodus, kõik, mis päeval oli peidetud ja vaid aimatav, tuli öösel mitmekordselt tagasi, kuid miski ei olnud enam õige, asjad moondusid ja isa ei tundnud enam teda. Ta käis mööda pimedaid koridore, seinad vajusid talle peale ja tuttavatest ustest sisse astudes vaatasid talle vastu võõrad näod. Ta oli nii põhjalikult eksinud, et ei olnud lootust enam kusagile jõuda, ta teadis, et ühe ukse taga on see, mida ta otsib, kuid ta ei söandanud enam ühtegi avada. Ärgates ei taibanud ta kohe, et ta on üleval, sest kõva põrand sobis nii hästi ta unenäkku, kuid siis ta tõusis ja läks läbi pimeda koridorisopi ema tuppa.
• 
  Moonika

  Hea raamat. Ühe perekonna lugu. Vanavanemate, vanemate ja nende laste lugu. Nautisin.